Peamised erinevused: USB-mäluseade on USB-mäluseade. See sisaldab trükkplaati, kiipi ja USB-pistikut. Pen-draive, mida tuntakse ka mälupulgana või USB-pulgana, kasutatakse andmete, kirjete või mis tahes teabe salvestamiseks arvutist.

Flash-draividel on andmete salvestamiseks palju erinevaid kasutusviise. USB-mäluseade on USB-mäluseade. See sisaldab trükkplaati, kiipi ja USB-pistikut. Need komponendid on kaitstud kõva plastikust, metallist või kummist korpusest. Flash drives leiutas 1999. aastal Iisraeli firma M-Systems, kuigi nende patendis kirjeldatakse toodet, millel on kaabel mäluseadme ja USB-liidese vahel. IBM esitas ka patendi 1999. aastal, mille disain oli sarnasem tänapäeva flash-draividega. USB-mälupulgad sarnanevad vanadele diskettidele, mis salvestavad andmeid ka välkmälus. Flash-draivide peamine eesmärk ei ole pikaajaline ladustamine, vaid lühiajaline ladustamine ja andmeedastus. Flash-seadmed, võrreldes vanade diskettide ja CD-ROMidega, on kiiremad ja neil on rohkem mälumahtu. Nad on ka vastupidavamad ja usaldusväärsemad, kuna neil ei ole habrasid liikuvaid osi.

2001. aastal arendas Phison ettevõte välja ka teisaldatava andmesalvestusseadme, mille nimi oli „pliiatsi juht”. Sellest ajast alates on pliiatsi draiv olnud kõigi USB-mäluseadmete sünonüümiks.
Pen Drive'i ja Flash Drive'i võrdlus:
Mälupulk | Mälupulk | |
Kirjeldus | Väga väike, kaasaskantav, tahkis-kõvaketas, mida saab sisestada USB-porti andmete salvestamiseks ja otsimiseks. | USB-mälupulk on andmesalvestusseade, mis sisaldab USB-liidesega USB-mälu. |
Väljamõeldud | 2001b Phison | 1999. aastal M-Systems'i poolt ja IBMi uuem versioon hiljem samal aastal |
Kasutamine | Kasutatakse mobiilse USB-mäluseadmena | Sellel on andmete salvestamiseks palju erinevaid kasutusviise |
Kuidas andmeid salvestatakse | Andmed salvestatakse mälukaartidele | Andmed salvestatakse kiibile mälumälu välkmälu kujul |
Võimsus | Kuni 64 GB (gigabaiti) | Kuni 256 GB (gigabaiti) |