Põhierinevus: forward-leping on mittestandardne leping, mis võimaldab osapooltel kohandada, kuidas nad soovivad vara müüa või osta, millise hinnaga ja millisel kuupäeval. Teisest küljest on tulevane leping standardiseeritud leping, mis nõuab futuuride börsil vahendajana ostja ja müüja vahel vara ostmiseks ja müümiseks kindlal kuupäeval tulevikus ja kindlaksmääratud hinnaga.

Kaubanduse maailm on segane, kus on palju ebaselgeid kontseptsioone ja nii palju erinevaid termineid. On mõistetav kaotada nii palju erinevaid sõnu ja ideid, sest kauplemisturu toimimise täielikuks mõistmiseks on vaja suuri teadmisi. Edasimüügileping ja tuleviku leping on kaks erinevat liiki kauplemislepingut, mida kasutatakse teatud kauba kauplemiseks tulevikus fikseeritud hinnaga ja tarnekuupäeval.

Mõlemad lepingud on oma olemuselt sarnased, kuna mõlemad pakuvad sama funktsiooni: võime osta ja müüa teatud liiki vara teatud aja ja hinnaga. Siiski on need erinevad, kui täpsustatakse, kuidas iga kohustus on täidetud.

Edasimüügileping on mittestandardne leping, mis võimaldab osapooltel kohandada, kuidas nad soovivad vara müüa või osta, millise hinnaga ja millisel kuupäeval. Teisest küljest on tulevane leping standardiseeritud leping, mis nõuab futuuride börsil vahendajana ostja ja müüja vahel vara ostmiseks ja müümiseks kindlal kuupäeval tulevikus ja kindlaksmääratud hinnaga.

Peamine erinevus kahe lepingu vahel on tulevase lepingu jäik struktuur, mis ei võimalda paljusid kohandusi. Edasileping on pigem kahe osapoole vahel sõlmitud erakokkulepe, mis võimaldab lepinguid kohandada viisil, milles pooled on kokku leppinud.

Selle tulemuseks on edasimüügilepingute riskitegur, kuna puudub vahendaja. Tulevase lepingu puhul toimib futuuridevaheline börs vahendajana, kusjuures pooled ei müü või vahetavad üksteisest täpselt vahetult, vaid vahetult vahetust.

Vajadus vahetada raha või muid kaupu on võimaldanud turul õitseda. Maailm on kujunenud algusest peale suusõnaliselt, et vahetada kaupu hinna ja tarnekuupäeva kindlaksmääramiseks. Kontseptsioon sai populaarsuse põllumajandustootjate tõttu, kus nad saaksid tagatise, et neid makstakse nende saakide eest teataval määral, kui nad koristatakse. Sarnaselt oleks kliendil tagatud, et ta saab koristamisel toote teatud hinnaga.

Kuid alati ei olnud lepingud ja lepingud alles. Seega tõusis vajadus tulevase lepingu järele, kus tulevane börs juhtis kõiki tehinguid ja lepinguid. Neilt nõutakse ka minimaalset summat, mida on vaja vahetada, mida tuntakse esialgse garantiitasuna. See aitas vähendada riski, et pooled ei täida oma makseid või pakuvad kaupu.

Lõpuks on iga lepingu eesmärk erinev. Enampakkumisi kasutatakse tavaliselt riskide maandamiseks, samas kui tulevasi lepinguid kasutatakse spekulatsiooniks.

Edasilepingute ja tulevaste lepingute võrdlus

	Edasileping	Tuleviku leping
Määratlus	Kahe osapoole vaheline kokkulepe vara ostmiseks või müümiseks eelnevalt kokkulepitud kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga	Standardleping, millega kaubeldakse futuuride börsil, et osta või müüa alusinstrumenti kindlal kuupäeval tulevikus ja kindlaksmääratud hinnaga
Struktuur	Kohandatud vastavalt kliendi vajadustele	On standardiseeritud
Kaubeldakse	Läbirääkimised ostja ja müüja vahel	Noteeritud ja kaubeldakse börsil
Määrused	Ei ole reguleeritud	Valitsuse reguleeritud turg
Institutsiooniline tagatis	Lepinguosalised	Kliirimaja
Risk	Kõrge riskiga	Madal risk
Garantii	Tagatist arveldamisele ei anta kuni tähtajani	Mõlemad pooled peavad tagatise esitama (marginaal)
Tähtaeg	Edasimüügilepingud valmivad üldjuhul kauba tarnimisel	Tulevased lepingud ei pruugi olla kauba tarnimisel
Eel-lõpetamine	Vastupidine leping sama või erineva vastaspoolega. Vastaspoole risk jääb samaks, kui see lõpetatakse erinevate vastaspooltega	Vastupidine vahetusleping
Aegumine	Tehingu põhjal	Standarditud
Suurus	Sõltuvalt lepingust ja kliendi vajadustest	Standarditud
Turg	Esmane ja Teisene	Esmane
Arveldus	Esineb lepingu lõpus	Päevased muutused arveldatakse iga päev kuni lepingu lõppemiseni
Töötaja	Hedgers	Spekulandid

Pilt viisakalt: combank.net, svtuition.org