Peamised erinevused: Teadmised on teema teoreetiline või praktiline mõistmine. Tõde on määratletud kui „asja tegelik või tegelik olek”. Seda peetakse üldiselt samaks kui fakt või tegelikkus. Paljudel inimestel ei pruugi tõde olla, samal ajal kui midagi teades ei pruugi seda tõeks teha.
Enamik inimesi peab teadmisi ja tõde täpselt samaks, kuid see ei ole alati nii. Üldiselt tähendavad nad sama asja, kuna teadmisi peetakse tõeseks, kuid tõe tundmist peetakse teadmiseks. Siiski on aegu, mil teadmised ei tähenda tingimata tõde.
Teadmised on defineeritud kui „keegi või midagi tundmaõppimist, teadlikkust või arusaamist, nagu faktid, teave, kirjeldused või oskused, mis omandatakse kogemuste või hariduse kaudu, tajudes, avastades või õppides.” Põhimõtteliselt on see teoreetiline või teema praktiline mõistmine. Teadmised on mõiste või idee mõistmine, see on teadmine. Siiski võib see olla tõde.
Tõde on määratletud kui „asja tegelik või tegelik olek”. Seda peetakse üldiselt samaks kui fakt või tegelikkus. Tõde on midagi, mida ei saa vaidlustada, seda peetakse üldiselt faktiks, mis on kontrollitav. Tõde on tõeline, ehtne ja autentne. See ei saa olla vale või petlik. Paljudel inimestel ei pruugi tõde olla, samas kui midagi ei tunne tingimata.
Vaatleme näiteks järgmist: Vanadel päevadel oli üldteada, et maa oli lame ja et kui sa purjetasid maa lõpuni, siis kukute maast maha. See oli üldteada, kõik teadsid seda ja uskusid seda. Kuid see ei olnud tingimata tõde. Inimesed eksisid. Me teame nüüd, et maa on ümmargune, mis on tõde, sest me oleme seda kontrollinud ja seda tõestanud.
Teine näide: John ja Mary olid parimad sõbrad. Mõne aja pärast lõpetas Johannes Mary'ga riputamise, väites, et ta vajab aega endale. Tõde oli aga see, et Tom oli öelnud, et John peitub Maarja kohta, ja on ajendanud nende vahel kiilu. Siiski ei ole Maarjal sellest asjaolust teada, aga see ei peatu olema tõsi.
