Peamised erinevused: Suuline ja kirjalik side on mõlemad peamised suhtlusvormid. Suulist suhtlemist nimetatakse suuliseks suhtluseks. Kirjalik kommunikatsioon hõlmab sümbolite kirjutamist / joonistamist, et suhelda.
Suulist suhtlemist saab mõista lihtsalt suuliselt kõnelduna. Me kasutame oma tundeid, soove, emotsioone jms meie lähedastele inimestele tavapäraseid sõnu ja lauseid. Suuline suhtlemine terminina võib tähendada kahte vestluses osalevat isikut, näiteks näost-näkku vestlust, arutelu jne. Või võib see tähendada rühma inimesi, kes räägivad omavahel, nagu koosolek, konverents jne. Suuline suhtlemine võib tähendada ka üksikisikut, kes suhtleb suure publikuga, nagu see toimub kõnes või avalikus esitluses. Lisaks oma tundete ja emotsioonide väljakuulutamisele mõjutab suulist suhtlust suuresti ka kehakeel. Olles olemuselt triviaalne, võivad sellised asjad nagu kehakäik, kehahoiak, silmakontakt jne mõjutada suulist vestlust nii palju kui õigeid sõnu kõneleb.
Kirjalik suhtlus loetakse eelistatud suhtlusvormiks, kui tegemist on valitsusasutuste, ametlike tööde, ametlike kokkulepetega jne. Seda seetõttu, et kirjalik kommunikatsioon sobib tõhusamalt sellistes stsenaariumides tõhusamalt kui suuline suhtlemine. Näiteks võimaldab kirjalik kommunikatsioon salvestada mistahes side, nagu see on alati kirjalikus vormis, samas kui suuline suhtlemine ei ole võimalik. Sel päeval ja vanuses võib suulist suhtlust salvestada ka erinevate tehnoloogiate abil, kuid suulist suhtlust ei registreerita alati. Kirjalik teatis on alati salvestatud kujul. See on põhjus, miks kirjalik suhtlus on suulise suhtluse ees õiguslikes ja formaalsetes tingimustes. Kirjalik kommunikatsioon mitte ainult ei võimalda inimesel täpselt vestelda ja meeles pidada, vaid ka esitleda seda tõendusmaterjalina, juhul kui ta on vaevarohkes kohas.
Jääb siiski asjaolu, et nii suuline kui ka kirjalik suhtlusvorm on inimühiskonna jaoks hädavajalikud oma igapäevaelus.
Suulise ja kirjaliku teatise võrdlus:
Suuline teatis | Kirjalik teatis | |
Tähendus | Suulist suhtlemist nimetatakse suuliseks suhtluseks. | Kirjalik kommunikatsioon hõlmab sümbolite kirjutamist / joonistamist, et suhelda. |
Püsivus | Suulist suhtlemist saab pärast öeldut muuta või parandada. | Kui see on kirjutatud, salvestatakse see. Seega tuleb side kas kustutada või uuesti kirjutada. |
Kohaldatavus | Suulist suhtlust kasutatakse enamasti vahetu vastasseisu puhul. | Kirjalik suhtlus ei ole tavaliselt eelistatav näost näkku suhtlemiseks. |
Pikaealisus | Suulised suhted unustatakse üsna lihtsalt ja kiiresti. | Kirjalikud teated salvestatakse alati, nii et nad on aja katse. |
Tagasiside | Suuline kommunikatsioon meelitab kuulajatelt kohe tagasisidet. | Kirjalik suhtlus ei saa tavaliselt kohest tagasisidet, välja arvatud juhul, kui see on internetis või elektrooniliselt. |
Väljend | Kõlarid kasutavad teatavaid väljendeid kuulajatele oma baritoni, helikõrguse, helitugevuse muutmise kaudu. | Kirjanikud kasutavad teatud sõnade, kirjavahemärkide jne abil tekstis hõlpsasti väljendit. |
Grammatika | Tavaliselt ei pöörata grammatikat suulises suhtluses palju tähelepanu. | Grammatiliselt õige on üks tõhusa kirjaliku suhtluse eeldusi. |