Põhierinevus: EEPROM on mittepüsiva mälu tüüp, mis on kasutaja poolt modifitseeritav mälu, mida kasutajad saavad pidevalt kustutada ja uuesti programmeerida, rakendades välist või sisemiselt genereeritud kõrgemat elektrienergiat. FlashROM on universaalne välklampide programm, mida kasutatakse BIOS-kiipide tuvastamiseks, lugemiseks, kontrollimiseks, kustutamiseks või kirjutamiseks DIP, PLCC, SOIC, TSOP või BGA pakettides.
Arvutite algusest alates on olnud probleeme mäluga ja andmete salvestamise võimalusega kuni arvuti väljalülitamiseni või juhtudel, kui andmeid jätkatakse isegi pärast selle väljalülitamist. Algselt leiutatud mälukaardid olid kallid ja neid saab kirjutada ainult üks kord, enne kui neid tuleb ära visata. See muutus kulukaks meetmeks ja neid kiipe kasutati ainult arvutiga nõutavate programmide salvestamiseks; aga kuna nõudlus odavama mälu järele kasvas, töötati välja erinevat tüüpi mälestusi.
Alustagem kõigepealt, mis on ROM. Ainult lugemälu on PC-s oleva mittelenduva mälusüsteemi tüüp. Iga arvuti on varustatud selle mäluga, mis sisaldab juhiseid arvuti käivitamiseks. ROM salvestab kriitilisi programme, näiteks programmi, mis käivitab arvuti ja teostab diagnostikat. ROMis salvestatud andmeid ei saa lihtsalt ümber kirjutada ega muuta. Need andmed ei kao ka siis, kui arvuti on välja lülitatud.
EEPROM-i domineerivaks tunnuseks on see, et andmeid saab sisestada ja kustutada süsteemi ühte baiti korraga, mis võimaldab programmeerijal täielikult kontrollida, milliseid andmeid sisestatakse. Kuid see meetod võtab kaua aega, kuna iga andmed sisestatakse ja kustutatakse bait baitist. EEPROM-i süsteemi saab värskendada ka plaastrite kaudu ja neid kasutatakse tavaliselt arvuti BIOS-i (Basic Input Output System) hoidmiseks. Kaasaegsed EEPROMid on loobunud ühe-baidist funktsioonist ja on nihkunud mitme bait-lehe toimingute kasutamisele; neil on siiski piiratud eluiga (ROM-i kordusprogrammide arv). EEPROMi tehnoloogia ehitati George Perlegos'le 1978. aastal Intelis Intel 2816 jaoks.
FlashROM kasutab Flash-mälu, mis on mittelenduv mälu, mida arvutites kasutatakse andmete salvestamiseks. Seda saab elektriliselt lihtsalt kustutada ja programmeerida. Flash-mälu on kahte tüüpi: NAND ja NOR. Neid nimetati NAND- ja NOR-väravate järgi, kuna üksikute välkmälu rakkudel on nende väravate sarnased omadused. NAND-tüüpi välkmälu võimaldab mälu jagada plokkideks, kus mälu kirjutatakse ja kustutatakse plokkides või lehtedel ja see on tavaliselt väiksem kui kogu seade, mis muudab selle mällu kirjutamise ja kustutamise kiiremaks. NOR-tüüpi mälu võimaldab ühe masina sõna kirjutada ja lugeda iseseisvalt. Kuna mälu plokid töötavad ühe plokina kustutamiseks, kuid võimaldavad siiski andmete kirjutamist baitide tasemel, on välkil EEPROMi ees märkimisväärne eelis. Flashi peetakse samuti paremaks, kuna see tarbib vähem energiat, on vastupidavam ja võib üle elada liiga kuuma ja rõhu all.
Nii EEPROMi kui ka Flashi kasutatakse nii arvutis, sõltuvalt sellest, milline ettevõte on süsteemi kujundanud. Kuigi Flash on EEPROM-i tüüp, on see mälust kirjutamise ja kustutamise poolest oluliselt erinev.