Peamine erinevus: Ex gratia viitab doonorlusele, mis tuleneb pigem moraalsest kohustusest, mitte juriidilisest nõudest, samas kui boonus on lisatud rahaline kasu, mida tavaliselt antakse töötajale tema panuse või tulemuslikkuse tunnustamiseks.

Oxfordi sõnastik määratleb ex gratia kui „(maksete osas), mis on tehtud pigem moraalse kohustuse tunde kui õigusliku nõude tõttu”. See on tuletatud ladina tähendusest „alates kasust”. Seda kasutatakse üldiselt õiguslikus kontekstis. See määratleb vabatahtliku, headuse või armu tunnused. See on rahasumma, millel ei ole raha või raha maksmise kohustust. Sellisel viisil tehtud makse nimetatakse ka ex gratia arvelduseks.

Näide ex gratia maksest võiks olla hüvitis, mida valitsus võib anda loodusõnnetuste ohvritele. Sel juhul ei tunnusta valitsus mingit vastutust hüvitise maksmise või sündmuse põhjustamise eest. Makse tehakse ohvritele vabatahtlikult. Kuna selliste maksete saajal ei ole raha tagastamise kohustust, ei kajasta andjad ühtegi vastutust ega juriidilist kohustust. Enamikel juhtudel tehakse selline maksmine ainuüksi probleemide tõttu. Ettevõtetel võib ex-gratiat anda töötajatele, keda Boonusakt ei hõlma. Osa endistest graciatest kuulub maksustatavasse ja mõnedesse mittemaksustatavasse kategooriasse sõltuvalt seadustest.

Wikipedia määratleb luud kui „tulemuslikkusega seotud palga ehk KARMA tasu, mis on tasutud selle eest, kui hästi see toimib”. Seega saab boonust määratleda kui makset, mis on tehtud peale tavalise palga ja perks. See on peamiselt seotud tootlikkuse ja tulemuslikkusega.

Näiteks kui inimene saab fikseeritud palga 25000 dollarit kuus ja peremeeste väärtuseks 1500 dollarit, siis ei loeta seda boonuseks, kuna see summa on kaetud palgafondiga. Oletame nüüd, et inimene esineb esimesel aastal rahuldaval tasemel, siis antakse talle 1000 dollari boonust ja järgmisel aastal töötab sama isik tõesti hästi. Siis, selleks, et isikut julgustada, saab ettevõte tõsta boonuse summat 1000 dollarilt 1500 dollarini. Kuna preemia oli eelnevatel aastatel väiksem, näitab see, et isikut premeeritakse tema tulemuste alusel.

Palju kriitikat on seostatud ka boonuse määramise süsteemiga, märkides, et boonuseid otsustavad mustrid ei tohiks olla kallutatud. Meetmed

tulemuslikkus peaks olema võimeline näitama tegelikku jõudlust. Näiteks ei tohiks preemia määramise ainus tegur olla tööde hulk. Samuti tuleks anda tähtsust töö kvaliteedile, et hinnata iga töötaja tööd. Minimaalne boonuse summa Indias varieerub 8% -lt 20% -le töötajate palgast. Boonuse maksustamine on riigiti erinev. Boonust ei konsolideerita normaalsesse palka ja see ei ole ka pensioniõigus. Müügis tähendab boonus stiimuleid, mis on ette nähtud eelnevalt kindlaksmääratud finantseesmärkide saavutamiseks.

Boonus toimib lisatasuna, mida tööandjad maksavad töötajatele, samas kui see suhe ei ole ex gratia maksete puhul kohustuslik. Ex gratial ei ole üldjuhul mingit seost indiviidi tulemuslikkusega, samas kui boonus on tavaliselt seotud üksikisikute tulemustega. Boonus on seadusega ettenähtud seadusjärgne makse, samas kui endine gratia on täiesti vabatahtlik.