Peamine erinevus: stress tuleneb meie igapäevastest suhtlustest maailmaga. Depressioon on biokeemilisest tasakaalustamatusest tingitud meeleolu muutus.

Kõik inimesed peavad elus mingil hetkel tegelema stressiga ja depressiooniga. Oluline on mõista nende vahelist erinevust ja nendega tegeleda. Põhimõtteliselt on stress stress, mis tuleneb meie igapäevastest suhtlustest maailmaga. Teisest küljest on depressioon biokeemilise tasakaalu tõttu meeleolu muutus.

Stress näitab füüsilist, vaimset või emotsionaalset vastust meie igapäevaelu probleemidele, nagu surve tööl, perekondlikud probleemid, liiklus, intervjuu, eksam, vastasseis jne. Need on asjad, mida tavaliselt ei saa vältida elus. Nende olukordadega toimetulemiseks on meie keha vastuseks „võitlus või lend“. See on füsioloogiline vastus, mis annab kehale energiat, mida ta vajab stressiolukorra lahendamiseks.

Kui me seisame silmitsi ühe sellise olukorraga, suurendab meie keha südame löögisagedust, samuti südame ja aju verevarustust. See muudab glükoosi kiireks energiaks kättesaadavaks ja hingamine muutub kiiremaks. Need reaktsioonid on põhjustatud organismis esinevatest hormoonidest, mis pärast stressiteguri kadumist normaliseeruvad. Need vastused on meie jaoks väikeses koguses head, sest nad annavad meile jõudu stressiolukordade lahendamiseks. Siiski, kui stress püsib pikka aega või kui inimene on tavalisest sagedamini stressis, jäävad need hormoonid üles ja võivad põhjustada kehas probleeme, näiteks nõrgenenud immuunsüsteem ja südamehaigused.

Stressi füüsilised sümptomid võivad hõlmata peavalu, maoärritust, valu rinnus, kõrge vererõhk, unehäired ja südamepekslemine. Emotsionaalsed sümptomid võivad olla murettekitav, ärevus, kurbus, viha, unustatus ja kontsentratsiooni kadumine, samas kui käitumuslikud sümptomid võivad hõlmata söögiisu suurenemist või kaotust, nutt, sotsiaalset isolatsiooni, vihastumist ja narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist.

Teisest küljest on depressioon defineeritud kui madala meeleolu ja tegevuse vastumeelsus. See on tavaliselt tingitud aju biokeemilisest tasakaalustamatusest, mis takistab närvirakkude võimet omavahel suhelda. Need rakud suhtlevad kemikaalide kaudu, mida nimetatakse neurotransmitteriteks, millest mõned aitavad säilitada meeleolu. Kui nendes kemikaalides esineb puudusi, võib inimene kogeda depressiooni.

Tavaliselt tundub inimene mõnda aega maha või sinine, samal ajal kui aju parandab tasakaalustamatust. Kui tasakaalustamatus jätkub, võib depressioon süveneda. Võib isegi vaja minna ravimeid tasakaalustamatuse parandamiseks. Depressiooni sümptomiteks on madal energia, huvipuudus normaalse tegevuse vastu, söögiisu muutus, kehakaalu tõus või kaalulangus, liigne uni, unetus ja keskendumisvõime. Jätkuv stress võib põhjustada ka depressiooni. Depressioonil võib olla mõningaid tõsiseid tagajärgi, näiteks mõju isiklikele suhetele, tööülesannete täitmine ja füüsilise halvenemise puudumine hoolduse puudumise tõttu. Depressiooniga isik tunneb tavaliselt väga üksildast, pessimistlikku ja võib isegi mõelda enesetapu tegemisele.