Peamised erinevused: Talv on nelja kõige külmem hooaeg, mis on seotud vihmade, lume, rahe ja muude külmade nähtustega. Kevad on mõõdukas ilm ja on seotud rohelise, lillede, vihma jmt

Paljudes riikides on neli peamist hooaega: kevad, talv, sügis ja suvi. Neli aastaaega põhjustab Maa kallutamine selle teljel ja selle revolutsioon päikese ümber. Kuigi paljudes riikides on muuhulgas ka muuhulgas mussoon, kevadel ja talvel tähistatakse peaaegu kõigis riikides. Talv eelneb kevadele, kevadel eelneb kevad. Need kaks aastaaega on üksteisest täiesti erinevad.

Maa on kallutatud 23, 44 ° nurga all selle orbiidi tasapinnaga, mis põhjustab erinevate laiuskraadide otsese päikese poole, kui maa selle ümber pöörleb. Kallutus põhjustab erinevate laiuskraadide erinevatel kuudel erinevat ilmastikutingimust. Põhjapoolkeral esineb talve, kui lõunapoolkeral on suvi. See on tingitud Maa kallutamisest selle teljel, kus üks poolkeral seisab päikese poole, mis põhjustab teisel poolkeral maapinnast eemal. Geograafias toimub kevad, kui päike on otse ekvaatori kohal, talvel toimub siis, kui päike on Kaljukitsas, kui põhjapoolkeral on talv.

Talv on nelja kõige külmem hooaja, mis on seotud vihmade, lume, rahe ja muude külmade nähtustega. Talv järgneb sügisel ja eelneb kevadele ja on siis, kui Maa on päikesest eemal. Talvise pööripäeva ajal on päevad lühemad ja ööd on pikemad, päevad pikenevad, kui hooaja kulgeb pööripäeva päevast. Põhjapoolkeral on talv detsembrist veebruarini, samas kui lõunapoolkeral on talv juuni ja augusti vahel.

Pikemate uste ja lühemate päevade tõttu on talvel tume, külm ja maa seisab surmaga, kus tressil ei ole lehti, põllukultuurid ei kasva jne. tulemuseks on talve seotus puhkeajaga. Sõna "talv" on tuletatud vanast germaani sõnast, mis tähendab "vee aega", mis viitab vihmale, lagedale, lumele ja muudele taevasse kukkumise vormidele.

Kevad on mõõdukas ilm ja seostub rohelise, lillede, vihmaga jms. Kevad järgib talve ja eelneb suvele; see on omamoodi sild kõige külmema ja kõige kuumema ilmaga. Kevadpikkus tähistab kevadet, kusjuures päevad on peaaegu 12 tundi pikkad ja päeva pikkus suureneb hooaja edenedes. Kevadel on mõiste, mis sõltub kultuurist, tavadest ja kliimast. Kuid enamik riike tähistab kevadel Maa taaselustamist.

Kevad on sageli seostatud maa taassündimisega seisvuse seisust, nagu talveunevad loomad tulevad talveunest välja ja alustavad paaritumist ja paljunemist. Taimed on uuestisündinud ja lilled õitsevad, lehed kasvavad tagasi, põllukultuurid istutatakse jne. Selle eristuse tõttu arvatakse, et kevad on taassünni, noorendamise, uuendamise, ülestõusmise ja taastumise hooajaks. Peaaegu kõikidel riikidel on festivalid, et tähistada kevadhooaja algust ja põllukultuuride kasvatamise aega. Kevad loetakse ka aasta esimeseks hooajaks ja seda on kogenud põhjapoolkeral märtsist maini. Lõunapoolkeral tähistatakse seda septembrist novembrini.